Posts

Showing posts from July, 2025

IOT no REVOLUSAUN INDUSTRIA 4.0

Image
  CYBER SECURITY Iha era dezenvolvimentu teknologia , termu IT sai popular liután. Ida husi sira maka siberseguransa. Hanesan guarda seguransa ida ne'ebé proteje ita nia dadus, siberseguransa presiza atu proteje ita-boot nia dispozitivu sira, sistema sira, rede sira, no dadus sira hosi ameasa sibernétiku oioin. Siberseguransa (Cybersecurity)   mai husi lia fuan Ingles rua: cyber, signifika cyberspace (internet), no security, signifika seguransa. Terminolojikamente, siberseguransa maka forma protesaun ida ba sistema sira ne'ebé liga ba internet. Ida-ne'e inklui hardware, software, no dadus. Prátika sira siberseguransa nian la'ós de'it hala'o hosi ema ida-idak maibé mós hosi empreza no ajénsia sira. Etapa sira-ne'e sei ajuda proteje sentru dadus sira no sistema informasaun sira seluk husi asesu ne'ebé la autorizadu. Estratéjia siberseguransa ida ne'ebé maka'as bele fornese protesaun seguransa ne'ebé maka'as hasoru atake sira ne'eb...

DATABASE

Image
  RELATIONAL DATABASE Iha era teknológiku ne'e, dadus mak fonte vital ba tomada de desizaun. Tanba volume dadus sei aumenta kada loron, sistema armazenamentu dadus presiza sistema ne’ebé seguru, organizadu no fásil atu asesu. Ida husi sistema ne'e mak Relational Database.   Relational Database (RDB) mak modelu baze ba tabela ne’ebé relasiona entre sira. Modelu ne’e domina iha organizasaun sira iha mundu, tamba fásil hodi administra no kompriende. Artikulu ida ne’e sei esplika definisaun, estruktura, benefísiu, dezafiu no aplikasaun relational database. Relational Database mak sistema base de dadus ne’ebé hatudu dadus iha forma tabela (table), no kada tabela iha koluna (atributu) no linha (registu). Sistema Relasional uza prinsipiu matemátika “teoria relasional” iha algebra relasional. Komponentu Prinsipál ·        Tabela (Table) : Koleksaun dadus iha forma linha (record) no koluna (field). ·        Kol...

ESPERANSA DEZENVOLVIMENTU SIENSIA TEKNOLOJIA TIMOR - LESTE IHA FUTURU

Image
 ESPERANSA DEZENVOLVIMENTU SIENSIA TEKNOLOJIA TIMOR - LESTE IHA FUTURU Timor-Leste hanesan nasaun ne'ebé jovem, ne'ebé ho idade tinan 25, maibe konsege tama ona iha erra globalizasaun mundial nian.Timor Leste nasaun ne'ebe mak ki'ik no kloot maibe povu Timor Leste nia koñsimentu no abilidade ba area teknolojia avansa liu ona,eskola sira iha Timor Leste mos hanorin ona materia   espesifiku kona ba teknolojia nian, espesialidade ba sistema komputasaun nian hodi nune'e bele prepara Timor oan sira sai futuru [Engehnaria software] nian hodi nune'e bele dezenvolve area teknolojia iha Timor-Leste. Koalia konaba teknolojia ne'e dinamiku tebes no mudansa ne'ebe avansa beibeik ba progressu. Atu tama ba ida ne'ebe espesifiku liu ne'ebe ita hasoru no uja lor-loron mak internet ne'ebe kompostu husi google,facebook,whatshApp E-mail no seluk tan,redes internet iha Timor Leste fornese hosi kompanhia Lokal sira ne'ebe hanesan Timor telecom no telemor,i ko...

TELEKOMUNIKASAUN NO INTERNET

Image
 TELEKOMUNIKASAUN REDE KOMPUTADOR Rede komputador (Computer Network) mak koneksaun entre komputador sira ka dispositivu teknológiku sira seluk (hanesan printer, smartphone, router) hodi partilha informasaun, dadus, software, no rekursu seluk. Iha mundu modernu ne’e, rede komputador sai estrutura importante iha eskola, empreza, governu no komunidade. Tamba rede, ema bele ko’alia ho email, uza internet, ka foti dokumentu ba komputador seluk ho fasil no lais. Rede Komputador mak sistema ne’ebé kompostu husi komputador barak ka dispozitivu teknológiku sira ne’ebé konekta ho meiu komunikasaun (kabel ka wireless) atu partilha dadus no rekursu. Elementu Principal Rede Komputador Rede komputador iha elementu importante sira: ·        Komputador/Client – Uza ba partilha dadus. ·        Server –kontrola no fó servisus ba kliente ·        dispozitivu de Rede – Router, switch, hub, modem. ·   ...