DATABASE
RELATIONAL DATABASE

Iha era teknológiku
ne'e, dadus mak fonte vital ba tomada de desizaun. Tanba volume dadus sei
aumenta kada loron, sistema armazenamentu dadus presiza sistema ne’ebé seguru,
organizadu no fásil atu asesu. Ida husi sistema ne'e mak Relational Database.
Relational Database
(RDB) mak modelu baze ba tabela ne’ebé relasiona entre sira. Modelu ne’e domina
iha organizasaun sira iha mundu, tamba fásil hodi administra no kompriende.
Artikulu ida ne’e sei esplika definisaun, estruktura, benefísiu, dezafiu no aplikasaun
relational database.
Relational Database mak
sistema base de dadus ne’ebé hatudu dadus iha forma tabela (table), no kada
tabela iha koluna (atributu) no linha (registu).
Sistema Relasional uza
prinsipiu matemátika “teoria relasional” iha algebra relasional.
Komponentu Prinsipál
·
Tabela (Table) :
Koleksaun dadus iha forma linha (record) no koluna (field).
·
Koluna
(Field/Atributu) : Deskrive tipo dadus (Ex: Naran, ID, Data).
·
Linha
(Record/Tupla) :Unidade dadus ida-idak iha tabela.
·
Chave Primária
(Primary Key) :Identifikador unik ba linha ida.
·
Chave
Estrangeira (Foreign Key) :Relasaun entre tabela ida ho tabela seluk.
Funsaun Relational Database
·
Armazena dadus ho
forma organizadu
·
Fo relasaun
entre entidade sira (Ex: Estudante ↔ Kurso)
·
Fasilita busca
no analisa dadus
·
Redus
redundánsia dadus
·
Aumenta
integridade dadus
Normalizasaun Dadus
Normalizasaun mak
prosesu atu hamos repetisaun no hadia integridade dadus iha tabelas.
·
1NF (First
Normal Form) – Koluna sira no valor atómiku
·
2NF – Hamos
dependénsia parsiál
·
3NF – Hamos
dependénsia transitiva
Vantajen Relational Database
·
Integridade –
Dadus la bele la-konsistente
·
Seguransa –
Aksesu kontroladu
·
Flexibilidade –
Bele uza query atu buka dadus
·
Scalável – Bele
aumenta tabela/dadus la estraga sistema
·
Multiuza – Ema
barak bele asesu data iha tempu ida
Dezavantajen no Dezafiu
·
Kompleksidade –
Presiza konhesimentu SQL no desain relasional
·
Kustu – Software
profisionál hanesan Oracle karu
·
Desempenhu – Iha
data barak tebes, query bele monu
·
Presiza admin –
DBA (Database Administrator) presiza atu kontrola
Relational Database
nu’udar fundasaun ne’ebé importante iha sistema informasaun modernu. Ho
estrutura ne’ebé sistemátiku, RDB halo dadus sai seguradu, organizadu no
relasionadu. Sistema ida ne’e uza iha banku, hospital, universidade, governu no
empresa sira.
Ita-nia tempu digital
presiza sistema armazenamentu ne’ebé efisiénte. RDB mak hanoin di'ak liu atu
suporta tomada de desizaun iha futuru. Juvéntude Timor tenki hatene baze RDB
tanba mak parte fundamental iha desenvolvimentu Teknolojia Informasaun iha
Timor-Leste.
Comments
Post a Comment