DATABASE

 

RELATIONAL DATABASE


Iha era teknológiku ne'e, dadus mak fonte vital ba tomada de desizaun. Tanba volume dadus sei aumenta kada loron, sistema armazenamentu dadus presiza sistema ne’ebé seguru, organizadu no fásil atu asesu. Ida husi sistema ne'e mak Relational Database.

 

Relational Database (RDB) mak modelu baze ba tabela ne’ebé relasiona entre sira. Modelu ne’e domina iha organizasaun sira iha mundu, tamba fásil hodi administra no kompriende. Artikulu ida ne’e sei esplika definisaun, estruktura, benefísiu, dezafiu no aplikasaun relational database.

Relational Database mak sistema base de dadus ne’ebé hatudu dadus iha forma tabela (table), no kada tabela iha koluna (atributu) no linha (registu).

Sistema Relasional uza prinsipiu matemátika “teoria relasional” iha algebra relasional.

Komponentu Prinsipál

·       Tabela (Table) : Koleksaun dadus iha forma linha (record) no koluna (field).

·       Koluna (Field/Atributu) : Deskrive tipo dadus (Ex: Naran, ID, Data).

·       Linha (Record/Tupla) :Unidade dadus ida-idak iha tabela.

·       Chave Primária (Primary Key) :Identifikador unik ba linha ida.

·       Chave Estrangeira (Foreign Key) :Relasaun entre tabela ida ho tabela seluk.

 

Funsaun Relational Database

·       Armazena dadus ho forma organizadu

·       Fo relasaun entre entidade sira (Ex: Estudante ↔ Kurso)

·       Fasilita busca no analisa dadus

·       Redus redundánsia dadus

·       Aumenta integridade dadus

 

Normalizasaun Dadus

Normalizasaun mak prosesu atu hamos repetisaun no hadia integridade dadus iha tabelas.

 

·       1NF (First Normal Form) – Koluna sira no valor atómiku

·       2NF – Hamos dependénsia parsiál

·       3NF – Hamos dependénsia transitiva

Vantajen Relational Database

·       Integridade – Dadus la bele la-konsistente

·       Seguransa – Aksesu kontroladu

·       Flexibilidade – Bele uza query atu buka dadus

·       Scalável – Bele aumenta tabela/dadus la estraga sistema

·       Multiuza – Ema barak bele asesu data iha tempu ida

 

Dezavantajen no Dezafiu

·       Kompleksidade – Presiza konhesimentu SQL no desain relasional

·       Kustu – Software profisionál hanesan Oracle karu

·       Desempenhu – Iha data barak tebes, query bele monu

·       Presiza admin – DBA (Database Administrator) presiza atu kontrola

 

Relational Database nu’udar fundasaun ne’ebé importante iha sistema informasaun modernu. Ho estrutura ne’ebé sistemátiku, RDB halo dadus sai seguradu, organizadu no relasionadu. Sistema ida ne’e uza iha banku, hospital, universidade, governu no empresa sira.

Ita-nia tempu digital presiza sistema armazenamentu ne’ebé efisiénte. RDB mak hanoin di'ak liu atu suporta tomada de desizaun iha futuru. Juvéntude Timor tenki hatene baze RDB tanba mak parte fundamental iha desenvolvimentu Teknolojia Informasaun iha Timor-Leste.

 

 

Comments

Popular posts from this blog

WINDOWS

ESPERANSA DEZENVOLVIMENTU SIENSIA TEKNOLOJIA TIMOR - LESTE IHA FUTURU